Aga olgu, vaatame, millel see iidne idamaa tarkus siis püsida võib. Põhiline, millele too tarkus tugineb on asjaolu, et aed ei saa kunagi valmis. Aastaaegade vaheldumine, puude sirgumine, laululinnud viljapuuoksal ja mesilased noolimas pajuurbadelt esimest kevadist nestet. See kõik on kordumatu. Alati pööratakse aja voolusängis uus lehekülg.

Kuidas selle õndsuseni siis jõuda? Aeda on tarvis. Oma koduaeda, mis muud. Kui nüüd on juhtunud nii, et selline maalapp on olemas ei ole tarvis esimese asjana minna ostma labidat, kirvest või reha. Paberit ja pliiatsit on vaja. Või siis mõnda kujundamise või projekteerimise arvutiprogrammi.

Oma aia kujundamisel tuleb alustada jumala poolt juba antust ülevaate tegemisega. Ala spetsialistid nimetavad sellist skeemi projektikaustas – olemasolev olukord. Kui on olemas krundi geodeetiline mõõdistus mõõtkavas 1:500, siis see on mõtete visandamiseks samuti äärmiselt sobiv alus. Aga mõtete selgitamiseks ja arendamiseks sobib ka lihtne valgele lehele kritseldatud skeem.

Arvestame nüüd nende asjadega, mida muuta ei saa. Elumaja ja abihooned on paigas. Neid juba ei nihuta. Juurdepääsutee samuti. Suuremad ja säilitamist vajavad puud, kaev, naabri aknad. Päike on seni tõusnud idast ja loojunud läände. Küllap see jääb nii ka edaspidi. Kustpoolt meil need valdavad tuuled puhuvad? Elektri-, vee-, ja kanalisatsioonitrassid koos kaitsevöönditega.

Kui kõik see, mida muuta ei saa on kaardistatud, võib asuda oma unistuste aia kujundamiseks vajaliku nimekirja koostamise kallale.

Toome siinkohal ühe näite. Järjestatud siis olulisuse alusel ka pingeritta:

• Terrass;
• Lehtla (kahe ripptooli ja ühe võrkkiigega);
• Hernepeenar (tegelikult võiks selle isegi esimeseks panna!);
• Viljapuud (martsipani õun 1, 2 sinist- ja 3 kollast ploomi);
• Neerukujuline kiviktaimla;
• Kasvuhoone;
• Marjapõõsad (2 musta- ja 2 punast sõstart, 2 tikrit);
• Liumägi, kiik ja liivakast;
• Veesilm (purskkaevu ja kuldkalaga);
• Bassein (helesinise veega).

Vaat nii! Aitab esialgu. Nüüd tuleb neid siis püüda enam-vähem õiges mõõtkavas plaanile kanda. Samas võib kuklas liikuda ka eelarve rehkendus ning antud näite puhul võib juhtuda, et viimastes punktides toodud objektide maksumus ületab kõiki ülejäänuid. Küll ikka vedas, et nad olulisuse pingereas viimasteks sattusid. Vastupidine olukord teeks meele ilmselt kõvasti nukramaks.

Alustame siis oma aiakujunduse detailide nimekirja tipust.

Terrass

Terrass on eluruumi pikendus või laiendus, kuidas aga soovite. Kliima on meil nagu ta on. Võib juhtuda, et jõuluõhtul on terrassil mõnusam istuda kui Jaanipäeval. Kadedaks teevad sellised õnnelikud inimesed, kelle maja on igast küljest terrassiga ääristatud. See annab võimaluse igaks ilmaoluks. Kevadel esimeste päiksekiirte püüdmiseks maja lõunaküljel ning nendel harvadel kordadel kui suvel tõesti kuumus liiga teeb, sättida end kiiktooliga maja põhjapoolsele küljele vilu kohta otsima.

Kui nii laia võimalust ei ole, siis rohkem leiab meie laiuskraadil terrass kasutust kui ta on avatud lõunasse või siis õhtupäikese nautimiseks läände. Terrassi mugav laius algab 2,6 meetrist. Siis saab sinna veel mõnusalt mahutada lamamistoolid või söögilaua koos pinkidega.

Lehtla

Tahtsime ripptoole ja võrkkiike - raamatu lugemiseks. Siin võib juba ka varjulisema koha kasuks otsustada. Ereda päikese käes on lugemiseks liiga valge. Tuleb teha prussidest sõrestik. Piisavalt tugev, et kannaks siis ripptoole ja kiike ning et seda mööda saaks ronima panna viinapuud või humala. Võiks olla võõraste pilkude eest varjatud. Vaikne ja privaatne.

Hernepeenar

Mäletate, vanasti, kui me lasteaias käisime olid hernepeenrad kõvasti kõrgemad kui nüüd. Ikka üle pea olid tavaliselt! Me ei väsi seda taga igatsemast. Tahaks, et nad oleks ka nüüd üle pea. Vaja on valgusküllast kohta. Kaks kahes reas peenart tuleb teha. Nii et saaks nende vahele justkui džunglisse peitu pugeda. Kastmisvoolik peab siiani ulatuma ning hea kui saab parajatest lippidest kokku kruvida toestava restilaadse asja. Oi neid kaunu!

Viljapuud

Viljapuud võiks koondada ühte piirkonda. Siingi peab olema piisavalt valgust. Nad sobivad tavaliselt hästi ka aia piirile ning aitavad naaberkrundiga luua sellist teatavat puhvrit. Kui neid õigesti hooldada, siis nad ei kasva ka ülemäära kõrgeks ega varja naabril päikest ära. Viljapuuaia rajamisega seoses peab arvestama, et õitsemise ajal meelitavad nad ligi mesilasi.

Ning kui suve lõpul või sügise algul mahalangenud ubinaid pidevalt ära ei viitsi korjata, meelitavad käärima läinud viljad kohale parvede viisi herilasi. Puude hulga juures võiks olla pigem ettevaatlik. Kui suur õunaaed hakkab millalgi rohket saaki andma, võib õunauputusest saada paras nuhtlus. Ära tarbida neid ei jaksa ning panna pole ka kuhugi.

Kiviktaimla

Selline klassikaline element aias, kus sa ilma ikka saad. See peaks siis paiknema kenasti kogu aeg silma all. Suuremad kivid tuleb paigutada nii, et saaks ühelt teisele astudes taimlat mugavalt hooldada. Eraldi ja pikemalt räägime sellest mõni teine kord. Lühidalt öeldes sobivad sinna kuivust paremini taluvad taimed ja rajamisel peab jälgima, et vesi saaks sealt vabamalt välja valguda.

Kasvuhoone

Valgust ja veelkord valgust. Erinevaid triiphoone lahendusi on rohkelt. On kerget alumiiniumraamil polükarbonaadist valmistoodangut. Leidub moodsama kujuga kuppelkasvuhooneid ning neid klopsitakse kokku ka vanadest akendest. Eks tomat ehk pomedoor ehk armastuse õun on pugenud kõvasti maarahva südamesse ning nende kasvatamine ja hooldamine on väga mõnus ja rahustav hobi. Asukohavalikul tuleb siis arvestada avarusega, et saaks kastmisvett ning oleks ka mugav juurdepääs, et teatud aja tagant oleks hõlpsam mulda vahetada. Oma esimese isekasvatatud punase tomati nägemine on sündmus omaette. Sellest tasub perekonna arhiivi jaoks teha fotojäädvustus.

Marjapõõsad

Sõstrad ja tikrid on meie aiakultuuri lahutamatu osa. Palju pole neid tarvis, muidu muutub nende puhtakskorjamine ja moosiks või mahlaks tegemine tüütuks kohustuseks. Aga niisama nende valmimise ajal neile vargsi ligi hiilida ja mõni kobar põske visata – selles on gurmaanset täiust. Neid võib aias juba paigutada suuremate objektide vahele nii-öelda ruumiaugu täiteks. Et jääks liikumisteedel käeulatusse.

Liumägi, kiik ja liivakast

Silma all peavad olema, et ka köögiaknast oleks näha. Eriti kui jõnglased on väiksemad. Kasvavad nad muidugi kiiresti ja millalgi hakkab selle kasutus jääma järjest harvemaks. Eks siis saab mänguväljaku maha võtta ja vabanenud plats mingiks uueks otstarbeks on justkui maast leitud.

Veesilm

Värskema tunde loomiseks palava ilmaga, miks mitte! Rahustav vulin ja nii. Võiks siis ka olla pigem kesksel kohal ja hästi vaadeldav. Kui peres on väikelapsi tuleb tagada lahenduse ohutus. Vajalik veevarustuse ligipääs ja selle mugav tühjendamine enne külmade tulekut.

Bassein

Ei mahtunud seekord eelarvesse ja tõtt öelda ei ole ka krundil enam sellist vaba platsi. Ehitamine on kallis, hooldamine ja käigushoidmine ka pagana kulukas. Talv on samuti ilmatu pikk. Ehk mõnes teises elus, mõni teine kord.

Kokkuvõtteks

Selline sai siis lühike ülevaade ühest võimalikust unistuste kavandamisest hüpoteetilises aias. Maastikuarhitektuur on muidugi väga mitmetahuline eriala, mida õpitakse kõrgkoolis mitu aastat. Pärast tuleb veel ka aastaid kogemusi omandada. Nii, et pähe kogunenud soovide puntra realiseerimiseks on alati ka tark nõu küsida. Aga kui julgust jagub, saab servast ka ise vaikselt pusima hakata.