1. Kodust lahkudes kliimaseadme väljalülitamine vähendab energiaarveid
Kahjuks võib tulemus olla hoopis vastupidine! Seadme pidev väljalülitamine võib lõppkokkuvõttes suurendada kulusid. Süsteemi taaskäivitamisel peab seade rohkem tööd tegema, et ühtlustada uuesti ruumide temperatuuri. Kodust lahkudes jäta kliimaseade pigem samale temperatuurile või vajadusel langeta seda veidi – nii säilib ruumides ühtlane temperatuur. Kliimaseadme temperatuuri peaks alandama järk-järgult ja eelkõige siis, kui kodust lahkutakse pikemaks ajaks. Lisaks hoia eluruumide sisekliima mugavas vahemikus, enamasti 18–22 kraadi.
2. Termostaadi kõrgele temperatuurile seadistamine soojendab kodu kiiremini
Tegelikkuses kulutab termostaadi väga kõrgel temperatuuril töötamine just rohkem energiat. See ei kiirenda ruumide soojenemist vaid süsteem töötab kauem, et saavutada sätestatud temperatuuri. Energiat aitaks säästa laialt levinud nutikas termostaat, mida saab seadistada ja juhtida WiFi kaudu.
3. Radiaatorid - mida peab teadma
Oluline on, et radiaator oleks piisavalt võimas, et soojendada ruumi, kuid samas ei tohiks see olla liiga suur. Samuti peab radiaatoreid hooldama korrapäraselt oluline on regulaarne õhutamine ja soovituslikult 5 aasta järel võiks teha küttesüsteemide läbipesu, et eemaldada sinna ladestunud katlakivi ja sodi. Radiaatorite puhul aitab küttekulusid kokku hoida ka termoventiilide paigaldamine.
Samuti vaata üle radiaatori ümbrus – radiaatorit ei tohiks kinni tohiks katta nt kardinad. Nii liigub õhk paremini ning see on oluline ka tuleohutuses. Lisaks, üks kraad temperatuuri vähendamist tähendab küttekulude vähenemist 5% võrra. Samuti näitavad uuringud viie kuni kaheksa protsendilist energiasäästu, kui termostaat keerati öösel viis kuni kaheksa kraadi maha. Seda soovitatakse teha ka päeval, kui kedagi kodus pole.
4. Laeventilatsioon vaid jahutab ruumi
Suurimaid ja levinumaid müüte käib laeventilatsiooni ja selle jahutuse kohta. Eestis pole laeventilaatorid väga populaarsed, kuid kas teadsite, et kui kasutada samaaegselt laeventilatsioonit ning kliimaseadet - siis parandab see õhuringlust ning ruum vastavalt vajadusele soojeneb/jaheneb ühtlasemalt.
5. Käsitsi riiete või nõude pesemine säästab energiat
On levinud väärarvamus, et käsitsi pesemisel kulub vähem vett kui masinatega pesemisel, kuid see pole tõsi. Tegelikkuses kasutab käsitsi pesemine tavaliselt rohkem sooja vett ja võtab ka rohkem aega. Optimaalselt täidetud nõude- või pesumasinas jaguneb vesi ühtlaselt, mistõttu on vee kulu ühe nõu või rõivaeseme kohta väiksem. Korrektselt täis laetud nõudepesumasin, kus nõud pole liiga tihedalt koos, võimaldab pesuainel ja veel jõuda igale nõule, tagades nende puhtuse. Lisaks on tänapäevased masinad disainitud olema väga energiasäästlikud, mis aitab veelgi vähendada energiakasutust.
6. Energiasäästu annavad vaid pakettaknad
Üks levinumaid müüte akende puhul on see, et energiasäästu annavad vaid korralikult pakettaknad. Tegelikult annavad arvestava säästu juba olemasolevate puitraamidele vanade akende talveks tihendamine. Samuti hoia aknad puhtana – määrdunud aknad võivad vähendada tuppa pääsevat valgust kuni 40 protsendi võrra. Päike suudab ka kargel talvepäeval soojapidavate akendega ruume päevasel ajal arvestataval määral soojendada. Lisaks soojusele jõuab tuppa ka põhiline - päikesevalgus ja nii saab vähendada ka päevast tulede kasutamist.
7. Seadme väljalülitamine lõpetab selle energia kasutuse
Enda teadmata tarbib palju majapidamisi energiat ka n-ö vampiirseadmete kaudu. Need seadmed võivad küll olla välja lülitatud, kuid jätkavad siiski energia kasutamist. Energiavampiirideks võivad olla nii telekas, mikrolaineahi, arvuti, laadijad, mängukonsoolid, printer jpm. Kodust pikemaks ajaks lahkudes võta need seadmed võimalusel seina kontaktist välja, nii ei tarbi need elektrit.
8. Lampide ja elektriseadmete mõju elektriarvetele väike
Üks suuremaid eksiarvamusi on see, et kuna lambid ja koduelektroonika ei tarbi väga palju energiat, siis neile üldse tähelepanu pööramine ei ole oluline. Kuid kas teadsite, et aasta lõikes annab arvestatava energiasäästu ainuüksi külmkapi seadistamine temperatuuriks 4°C ning sügavkülmikul –18°C. Vanad head hõõglambid võivad kulutada aga kuni veerandi kodu elektriarvest. Pelgalt lampide vahetusega saab valgustuse kulu vähendada kuni 80% võrra.
Soojuspumpadega kütmine on kulukas
Tänu kõrgetele elektrihindadele on elekter kui kütteallikas muutunud Eestis tabuteemaks. Kuid kas teadsid, et tegelikult pole oluline mitte kütteliik, vaid hoone soojapidavus. Korralikult soojustatud hoones võib ka elekter olla täiesti konkurentsivõimeline kütteliik ja seda eriti soojuspumpade puhul, mis suudavad toota mitu korda rohkem soojust või külma võrreldes sisendenergia kogusega. 1 kWh elektrienergia kohta toodavad soojuspumbad 2–5 kWh soojust, st nende soojustegur on keskmiselt 2–5.
