1. Puhas ja korras korsten
Peamine põhjus, miks pahatihti tekib külmal ajal tulekahju on ahju ülekütmine ja/või katkine korsten. Vanemad korstnad on tihtipeale seestpoolt lagunenud ja kattunud pigiga. Läbi vuukide seintesse voolanud pigi on kergesti süttiv ja on vaid aja küsimus, millal juhtub õnnetus. Ahju küttes tuleb veenduda, et korstna ümbruses poleks kergesti süttivaid esemeid, seda ka teisel korrusel või pööningul, kust korsten läbi läheb.
Õnnetuse vältimiseks võiks korstna lasta kaameraga seestpoolt üle vaadata vähemalt iga 5-10 aasta tagant. Üsna tihti vajab korsten, mis on üle 30 aasta vana renoveerimist. Ideaalne on kui korstnapühkija tellitakse aastaringselt kasutatavaid kütteseadmeid puhastama 2 korda aastas ja hooajalisi seadmeid vähemalt 1 korda aastas. Eramajades on lubatud korstnat pühkida ka ise, kuid iga 5 aasta järel on vajalik sertifitseeritud korstnapühkija allkirjaga akt korstna tuleohutusnõuete täitmise kohta. Kortermajade sh ridaelamute korstnaid peab kord aastas puhastama kutseline korstnapühkija.
Tänapäevased küttekolded, näiteks pelleti- ja gaasikatel vajavad tugevdatud sisuga, näiteks keraamilist või metallist moodulkorstent.
Loe lähemalt: Korstna ABC.
2. Tulekustutusvahendid
Hoolimata ettevaatlikkusest, peaks igas kodus olema elementaarsed tulekustutusvahendid.
Siiahulka kuuluvad:
- Tulekustuti (pulberkustuti),
- Väike tuletõrjekraan,
- Tulekustutusvaip – sobib hästi väikeste tulekahjude kustutamiseks, näiteks rasvapõleng pannil, süttinud kodumasinad või riided jms. Tuli vaibub kõige paremini seda lämmatades,
- Kast liivaga,
- Suurem veeanum,
- Kui spetsiaalsed vahendid puuduvad, sobivad ka näiteks muld, liiv, jahu vms, ehk kõik, mis takistab hapniku juurdepääsu põlengule.
3. Ohutus toidutegemisel
Kuum rasv on tuleohtlik. Enamasti õnnetusi ei juhtu, kuid rasv võib süttida kui seda kasutatakse mitu korda, seega tuleb teada, mida teha ja mida mitte.
- Lülita pliit välja.
- Rasva ei tohi mitte mingil juhul kustutada rasva või veega!
- Aseta anumale kaas peale, et leegid summutada.
- Tule summutamiseks sobib ka liiv või äärmisel juhul isegi jahu. Hea oleks, kui kodus on spetsiaalne F-klassi tulekustuti, mis on mõeldud just rasvaine põlemise kustutamiseks.
- Ole ettevaatlik, sest rasv on liikuv ning kleepuv. Näiteks tulekustutusvaip võib oskamatul käsitsemisel süttida.
- Hoia kergesti süttivad ained pliidi juurest eemal.
- Kui teed süüa, siis ära lahku kodust või mine magama. Soeta näiteks munakell, et teaksid toidu õigel ajal välja võtta.
- Hoolitse, et pliidi kohal olev kubu oleks regulaarselt puhastatud. Tuli levib räpase toidujääke ja rasva täis kubu kaudu väga kiiresti.
4. Korras elektrijuhtmestik ja -seadmed
Kui kuuled särinat, tunned vibratsiooni või madalat undamist, tuleks kindlasti lasta elektrijuhtmestik üle vaadata. Lühised võivad tekitada sädemeid ja tulekahju, eriti kui esineb elektrivoolu kõikumist.
Samuti peaks ööseks jõulukaunistused ja erinevad tulukesed välja lülitama, et vältida võimalikke õnnetusi, näiteks kui koduloom närib juhtme läbi või tekib lühis. Kui soovid panna kaunistused õue, pead veenduma, et need vastavad nõuetele.
Talvel, kui on külm ja eriti pühade ajal kipub ka elektrivõrgu koormus ületama piirid. Jälgi, et korraga ei oleks elektrivõrgus liiga palju seadmeid. Kasutage vaid töökorras seadmeid.
Elektriradiaatorid on külmal ajal tavapärasest kuumemad. Hoolitse, et mööbel ja muud objektid oleksid nendest piisavalt kaugel. Kindlasti ei tohiks radikaid mitte millegagi kinni katta või nende peal pesu kuivatada. Samuti peaks radikatelt regulaarselt tolmu pühkima.
5. Korras küttekolle
Miinimumnõue esemetele on vähemalt 15cm küttekehast ning 75cm küttekolde avast. Siia hulka kuuluvad küttepuud, mööbel, puidust mänguasjad ja muud esemed.
Kui kuivatad ahju peal näiteks riideid siis tuleb veenduda, et need ei lähe liiga kuumaks.
Samamoodi nagu korstna puhul, tuleb ka küttekolle, näiteks ahi või pliit, lasta üle vaadata iga 5-10 aasta tagant. Isegi optimaalseima kütteviisi puhul kulub ahju sees olev vuuk ajapikku läbi ning kivid tulevad lahti. See omakorda suurendab tuleõnnetuste teket.
Kindlasti ei tohi jätta põlevat ahju või pliiti ilma valveta. Isegi, kui on tegemist ohutu keskkonnaga, tuleks põlevatel objektidel alati silm peal hoida.
6. Ära jäta küünlaid valveta
Sama kehtib küünalde (lahtise tule) kohta. Küünlad peavad olema paigutatud mittesüttivale alusele ja kaugemale süttivatest asjadest – riided, kardinad, ajalehed, kuusk jms. Hoolitse selle eest, et lemmikloom ei saaks küünlaid ümber lükata.
Umbes 19% tuleõnnetustest juhtub kodus suitsetamise tõttu. Piduses meeleolus jäädakse vahest magama, suits sõrmede vahel. Nii pole ka tuleõnnetus kaugel. Kui sa pead oma kodus suitsu tegema, siis hoolitse, et lähedal oleks tuhatoos ja vajalikud tulekustutusvahendid, et välistada kõik võimalikud tuleohud.
7. Suitsuandur
Õnneks on suitsuandur muudetud Eestis kohustuslikuks. See võib paista tüütu, kuid on tõenäoliselt päästnud juba tuhandeid elusid. Peamine suurte tuleõnnetuste süü on mitte see, et päästjad jõuavad liiga hilja vaid see, et tulekahju avastatakse liiga hilja!
Igas kodus peab olema lakke kinnitatud vähemalt üks suitsuandur. Kui Sul on kodus ahiküte või pliit, siis on tungivalt soovitav paigaldada ka vingugaasiandur. Vingugaas on lõhnatu ja värvitu ehk märkamatu, seega vingugaasiandur võib päästa Sinu või Su lähedaste elu.
8. Päästeamet
Päästeameti kodulehelt leiad nipid ja nõuanded, kuidas oma kodu tuleohutust tõsta. Kindlasti hoolitse selle eest, et kõik evakuatsiooniteed oleksid läbi mõeldud ja vabad. Kodus peaks kindlasti olema igal korrusel vähemalt üks tulekustuti. Kui see on liiga raske, tuleb soetada väiksem! Peaasi, et see on lihtsasti kasutatav igale pereliikmele.
Lisaks suitsu- ja vingugaasianduritele on soovitav soetada ka temperatuuriandur – ruumidesse, kuhu suitsuandur ei sobi ning vibratsiooniandur – vaegkuuljatele.
Tulekustuti on soovitav paigaldada eelkõige kööki ning garaaži.
Külmal ajal Eesti kliimas on tuleohutus väga oluline. Kui Sa pole kindel, kas Su kodu vastab tuleohutusnõuetele, leiad infot päästeameti koduleheküljelt. https://kodutuleohutuks.ee/