Eelprojekt

ANDMED
maaüksus , on suurusega 4,23 hektarit, maakasutuse
sihtotstarve on maatulundusmaa. Alal kehtiv detailplaneering puudub. Ehitisregistri andmetel
paiknevad maaüksusel: elamu ( ehitisealune pind 80 m2
), majandushoone
( ehitusalune pind 93 m2
) ja saun ( ehitisaluane pind
21 m2
). Juurdepääs  maaüksusele puudub juurdepääs avaliku kasutusega teelt. Taotluse
sisuks on soov püstitada teine elamu.
SISU JA PÕHJENDUS
Piirkonnas kehtib Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering (kehtestatud
Kaarma Vallavolikogu 25.01.2012 määrusega nr 1 ja Kuressaare Linnavolikogu 26.01.2012
otsusega nr 1). Üldplaneeringus alale konkreetset juhtotstarvet määratud ei ole, üldplaneeringu
mõistes on tegemist haljasmaaga. Haljasmaa juhtotstarve on ühisplaneeringuga antud nii aktiivsest
kasutusest väljas olevale haljasmaale linna administratiivpiirides kui ka maatulundusmaale valla
territooriumil. Eeldatud on, et alade kasutamine põhineb väljakujunenud väärtustel - põllumaad
haritakse põllumaana, metsamaadel majandatakse metsa, rannakarjamaad ja niidud on
elementaarse hoolduse all ka edaspidi, võimaldades igameheõiguse kohaselt avalikku kasutust.
Looduslik haljasmaa väljaspool linna administratiivpiire on käesoleva planeeringu mõistes
hajaasustusmaa.
Üldplaneeringus on haljasmaale sätestatud järgmised asjakohased tingimused:
• Kinnistute hoonestamine Maakatastriseadus § 18 tingimustel.
• Hajaasustuses antakse ehitusõigus kinnistule, mille ehitusala ei paikne planeeringuga määratud
rohevõrgustiku tuumalal, toetuskõlbulikul põllumaal ega inventeeritud vääriselupaiga alal.
• Kinnistu, millele ehitusõigust taotletakse, on üldjuhul vähemalt 2 ha, erandkorras omavalitsuse
kaalutlusõiguse alusel ka väiksema kui kinnistu hoonestamine on kooskõlas piirkonna
maakasutuse põhijoontega.
• Ehitusõigust hoonete rajamiseks saab taotleda vaid katastriüksusele, millele on ehitusloa
väljastamise hetkel tagatud alaline juurdepääsutee avalikult kasutatavalt teelt.  Maaüksus ei paikne üldplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tuumalal, ega otseselt
rohevõrgustikus (rohevõrgustik on läänepoolsel metsa-alal ja maaüksusel oleval
metsakõlvikul), toetuskõlbulikul põllumaal, inventeeritud vääriselupaiga alal, kuid puudub alaline
juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, samas on juurdepääs võimalik rajada, sest  maaüksus
ulatub avaliku kasutusega kohaliku tee,  nr 2700471 äärde välja.
Alal ei ole kehtestatud detailplaneeringut, kuid üldplaneeringu kohaselt on Muratsis
detailplaneeringu koostamise kohustus.
2
Ehitusseadustiku § 125 lõike 5 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus lubada
detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või
laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe
hoone ja seda teenindavad rajatised, kui:
1) ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades
sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi;
2) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas
projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või
laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega.
Projekteerimistingimuste andmisel rakendatakse avatud menetlust vastavalt ehitusseadustiku § 31
lõikele 1 planeerimisseaduse § 125 lõikes 5 nimetatud juhul.  Maaüksus on hoonestatud, hoonestusega õuemaa paikneb maaüksuse põhjaosas, kus Laise
tee ääres paiknevad järjest elamutega hoonestatud maatulundusmaad. Maaüksus on reas viimane enne
metsamassiivi. Seega piirneb põhjast ja läänest metsamassiiviga (rohevõrgustikuga) ning
idas ja lõunas piki idapiiri laiub põllumassiiv. Laise tee äärsed õued paiknevad metsaga
ümbritsetuna põllumassiivi ääres. Hooned asetsevad õuealadel võrdlemisi korrapäraselt, risti või
paralleelselt teega. Hoonestuse ilme piirkonnas on traditsiooniline, naaberelamud on põhiplaanilt
lihtsad ja kõrgete viilkatusega. Hoonete välisviimistluses domineerib puit.
Teise elamu püstitamine maaüksusele ei ole vastuolus eeltoodud üldplaneeringus määratud
üldiste põhimõtete ja ehitustingimustega. Uue elamu püstitamine on kooskõlas väljakujunenud
keskkonna ja hoonestuslaadiga, kui järgitakse eelpool toodud üldplaneeringu põhimõtteid ja
projekteerimistingimustest tulenevat. Taotletud hoone sobitub otstarbelt ja mahuliselt
väljakujunenud keskkonda. Kavandatav hoone on kooskõlas piirkonna maakasutuse põhijoontega,
kuivõrd naabruskonnas on elamute ja abihoonetega hoonestatud elamu- ja maatulundusmaad.
Kavandatav tegevus ei oma olulist keskkonna mõju keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §6 lg 1 mõistes. Keskkonnamõju eelhinnangut ei
koostata, kuna tegevus jääb väljapoole KeHJS §6 lõikes 2¹ reguleerimisala ning lõike 4 alusel
kehtestatud määruses nimetatud tegevusalade piirväärtusi.
Projekteerimistingimuste kooskõlastamise teiste asutustega ei ole vajalik, kuna puudub seotus
projekteerimistingimuste taotluse esemega. Projekteerimistingimuste väljastamine ei too kaasa
piiranguid naaberkinnistute kasutamisele, kavandatava tegevuse mõju hõlmab üksnes
maaüksust.
Projekteerimistingimuste andmine korraldatakse avatud menetlusena ehitusseadustiku § 31 lõikes
1 nimetatud juhul. Projekteerimistingimuste eelnõu on avalikustamisel 01.08.2023-14.08.2023. a
Saaremaa Vallavalitsuse kodulehel ja vallavalitsuses kohapeal Tallinna tn 10 tuba 306. Teade
avalikustamise kohta oli ajalehes Saarte Hääl 1. augustil 2023. a.
Väljapaneku ajal said huvitatud isikud ja isikud, kelle õigusi võis avatud menetluse korras antav
õigusakt puudutada, esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu lahenduse kohta
vallavalitsuses kohapeal, posti teel või saata e-postile vald@saaremaavald.ee, hiljemalt
14.08.2023. Väljapaneku jooksul ettepanekuid ja vastuväiteid sisaldavaid pöördumisi ei esitatud.
Ehitusseadustiku § 31 lõike 3 alusel kaasatakse menetlusse taotluses märgitud kinnisasja omaniku,
kui taotlust ei ole esitanud omanik.
Saaremaa Vallavalitsus kaasas kinnisasja omaniku projekteerimistingimuste eelnõu ehitisregistri
menetluses nr 288606. Maaüksuse omanik nõustus projekteerimistingimuste eelnõuga.
Arvestades eelpool toodud üldplaneeringu tingimusi ning võttes aluseks ehitusseadustiku §
26 lõike 1 ja lõike 2 punkti 1 ning Saaremaa Vallavolikogu 22.02.2018 määruse nr 10
„Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine“ § 4 punkti 1, antakse
3
projekteerimistingimused Muratsi küla maaüksusele teise
üksikelamu projekteerimiseks:
ASENDIPLAANILISED TINGIMUSED
• Olemasolevad kitsendused:
1) Maaüksuse idaosas kulgeb ida-lääne suunaliselt idapiirist kuni olemasoleva
hooneni elektri õhuliin, mille kaitsevöönd on piki liini kulgev ala, mida mõlemalt poolt
piiravad liini äärmistest kaablitest 2 meetri kaugusel paiknevad mõttelised
vertikaaltasandid. Kaitsevööndite ulatused ja kaitsevööndis tegutsemise kord vastavalt
Majandus- ja taristuministri määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.
2) Maaüksuse kirdenurgale ulatub Nelise naabermaaüksusel paikneva puurkaevu
sanitaarkaitseala raadiusega 50 m, mille saab kaevu omanik muuta hooldusalaks
raadiusega 10 m (vt tehnovarustuse tingimused), millisel juhul hooldusala ei ulatu
enam maaüksusele.
• Uus elamu kavandada maaüksusel olevast õuealast lõuna poole metsamaa äärde rohumaa
kõlvikule maaüksuse keskossa selliselt, et põhjast lõunasse kulgev kraav (nõva) ja sellest
ida poole jääv põllumassiivi osa säiliks sellisena nagu seda praegu kasutatakse.
• Hoone kaugus maaüksuse lõunapiirist kavandada minimaalselt 280 m, soovitavalt 300 m
või rohkem. Hoone kaugus läänepiirist minimaalselt 20 m, idapiirist orienteeruvalt 35 m,
kraavist minimaalselt 10 m kaugusele.
• Hoone püstitamine projekteerida terviklikult koos hoonet ümbritseva ruumiga (haljastus,
platsid, liikumisteed, katendid, vertikaalplaneerimine jmt).
• Asendiplaanile märkida kõik kujad, kaitsevööndid ja hooldusalade piirid.
• Teede ja liinide rajamisel kasutada eelkõige olemasolevat teedevõrku, trasse ja sihte.
Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ja muu taristu.
• Kaitsevöönditesse hooneid mitte kavandada, teised ehitised ja rajatised tuleb nende
kavandamisel kaitsevööndis kooskõlastada võrguvaldajaga. Kaitsevööndite ulatused
näidata asendiplaanil.
• Projekti asendiplaanil kirjeldada ja näidata juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, teede ja
platside asukoht, mõõdud, katendid jm asjakohane, arvestades normide kohaseid
pöörderaadiusi jms. Juurdepääs tuleb projekteerida ja rajada vastavalt Saaremaa
vallavolikogu määrusele 20.12.2018 nr 70 “Saaremaa valla kohalike teede liikluspiirangute
kehtestamise ja kaitsevööndi kasutamise kord“ § 4 Mahasõidu rajamine. Parkimine
lahendada kinnistul vastavalt kehtivale standardile.
• Projektiga lahendada kavandatava hoone, teede ja platside vertikaalplaneerimine ja
sademevee immutamine või ärajuhtimine. Asendiplaanil näidata põhimõtteline
vertikaalplaneerimise lahendus.
• Maaüksuse pinna tõstmiseks naaberkrundile lähemal kui 5 m ja võrreldes
naabermaaüksusega kõrgemale kui 0,5 m tuleb koostada vertikaalplaneerimise projekt (sel
juhul näidata samakõrgusjoontega vertikaalplaneerimise lahendus), mis tuleb piirinaabriga
kooskõlastada enne kohalikule omavalitsusele esitamist.
• Asendiplaanil näidata jäätmemahuti asukoht, millele peab olema tagatud piisava laiuse,
vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane juurdepääsutee jäätmekäitlusveokile.
• Uue piirdeaia kavandamisel projekteerida see ainult ümber vahetu õueala põllumassiivile
ulatumata. Uue piirdeaia kavandamiselesitada piirdeaia joonised elamu ehitusprojekti
koosseisus. Olemasolevad traditsioonilised kiviaiad säilitada maksimaalsel määral,
vajadusel need taastada. Piirdeks võib kavandada kas kiviaia või vundamendita (postidel)
puitaia, niidu- ja metsakõlvikul ka võrkaia.
ARHITEKTUURILISED JA EHITUSLIKUD TINGIMUSED
4
• Uus elamu projekteerida sobituvana külamiljöösse, arvestades seal olemasolevat
hoonestust. Nii põhiplaani kui hoone välisilme kavandamisel arvestada piirkonna
hoonestuslaadi, sealhulgas ehitusmahtusid, ehitusmaterjale, arhitektuurseid lahendusi
(katusekalded, korrused, aknad, välisviimistlusmaterjalid jne).
• Kavandatav elamu võib olla maksimaalselt 200 m² suuruse ehitisealuse pindalaga, kuni 2-
korruseline, teine korrus katusekorrusena. Hoone maksimaalne kõrgus maapinnast harja
tippu 8.5 meetrit.
• Lähtuvalt kontaktvööndi hoonestusest tuleb elamu põhimaht projekteerida viilkatusega,
katusekaldega 35-45°. Hoone põhimahust eenduvad hooneosad või katuse väljaehitused
võivad olla madalama katusekaldega.
• Ehitusmaterjalina kasutada piirkonnale omaseid ja looduslähedasi materjale nagu näiteks
puit ning looduslik kivi välisseintes, sokliosa looduslikust kivist või betoonist jne.
Tehislikke imiteerivate materjalide nagu plastvälisvooder, bituumenkatus, freespruss
seinad vms kasutamine ei ole lubatud.
• Projektis määrata välisviimistluse värvitoonid. Välisviimistluses kasutada naturaalseid
materjale ja neutraalseid traditsioonilisi värvitoone (erksaid, sünteetilisi värvitoone mitte
kasutada).
• Ehitusseadustiku § 65 kohaselt projekteerimisel tagada üle 50 m² suuruse brutopindalaga
elamu energiatõhusus ning § 66 kohaselt vastavus energiatõhususe miinimumnõuetele
tõendada energiamärgisega.
• Projekti tuleohutuse osa peab vastama Tuleohutusseadusele ning Siseministri 30.03.2017.a
määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja vajadusel hooneväline tuletõrje
veevõtukoht vastavalt Siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise,
katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning
kord“.
• Hoone arhitektuurne ja asendiplaaniline lahendus kooskõlastada eskiisi staadiumis
Saaremaa Vallavalitsuse vastava piirkonna arhitektiga.
TEHNOVARUSTUSE TINGIMUSED
• Maaüksusel olemasolevatel hoonetel ehitisregistri andmetel veevarustuse ja
kanalisatsioonilahendused puuduvad. Ehitisregistri andmetel on maaüksusel puurkaev,
mille andmed ja asukoht Keskkonnaregistris ei kajastu. Võimalusel kasutada olemasolevaid
lahendusi, neid eelnevalt nõuetele vastavaks rekonstrueerides. Kui olemasolev hoonestus
on kavas säilitada ning jätkuvalt kasutusse jätta, on mõistlik kavandada uus hoonestus
olemasolevale lähemale, tagamaks ühiste optimaalsesse kaugusesse jäävate veevarustuse ja
kanalisatsioonisüsteemide rajamine/kasutamine.
• Maaüksuse veevarustus- ja kanalisatsioon lahendada lokaalselt. Uue puurkaevu rajamise
esimeseks sammuks vallavalitsusele puurkaevu asukoha kooskõlastamise taotluse
esitamine (https://www.saaremaavald.ee/puurkaevu-rajamine).
• Kinnistut läbib põhikaardile tuginedes kraavitus, mis ei ole ühenduses vetevõrguga -
kraavitus säilitada ja korrastada.
• OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud Saare maakonna põhjavee kaitstuse kaardile
tuginedes on alal põhjavesi hüdrogeoloogiliselt nõrgalt kaitstud ehk kõrge
reostusohtlikkusega. Reovee kohtkäitluse kavandamisel lähtuda reovee kohtkäitluse ja
äraveo eeskirjast Saaremaa vallas (https://www.riigiteataja.ee/akt/412062019008),
aktsepteeritud on nii kogumismahuti kui ka omapuhasti paigaldamine.
• Kui nõrgalt kaitstud põhjaveega kinnistu kasutus on hooajaline/ebaühtlane (nt perioodilise
kasutusega suvila) ning reoveetekke iseloom ei võimalda biopuhasti tõrgeteta tööd, tuleb
eelistada reovee kogumismahuti paigaldamist või kahesüsteemset reoveekäitlust.
• Omapuhasti kavandamisel lähtuda alljärgnevast: 1) Omapuhasti kavandamisel ühendada
sellega kõik kinnistu hooned, milles tekib reovett. 2) Põhikaardile tuginedes on kinnistul
kraavitus, mis ei ole põhikaardile tuginedes ühenduses vetevõrguga, seetõttu ka
heitveesuublaks esmapilgul sobimatu. 3) Omapuhasti väljavoolu pinnasesse immutamisel
5
tuleb omapuhasti tehnoloogilise lahenduse valikul arvesse võtta piirkonna põhjavee
kaitstus. Kui suublaks on pinnas, võib nõrgalt kaitstud põhjaveega alal pinnasesse immutada
bioloogiliselt puhastatud reovett kuni 10 m3/ööpäevas. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal
võib pinnasesse immutada ka mehaaniliselt puhastatud pesuvett (nn hallvett) kuni 5
m3/ööpäevas, kuid see ei tohi sisaldada fekaalset päritolu reostust (WC- väljavool tuleks
sel juhul koguda eraldi lekkekindlasse kogumismahutisse või kasutada
kompostkäimlat/kuivkäimlat). 4) Pinnasesse immutamisel on vajalik naabermaaüksuste
kooskõlastus ehitusprojektile juhul, kui pinnasesse immutamisega kaasnev imbsüsteemi 50
m raadiusega kitsendus kaevu/puuraugu või kaevu/puuraugu sanitaar-või hooldusala suhtes
ulatub naabermaaüksusele. 5) Omapuhasti rajamiseks on vajalik projektdokumentatsioon
on soovitav esitada hoone ehitusprojekti raames. 6) Tagada puhasti või muu pealt kinnise
mahuti kaugus hoonetest vähemalt 5 m; tagada, et puhasti jääb elamust valdavate tuulte
suhtes allatuult (välja arvatud kinnised süsteemid) ning kaevu(de) ja põhjavee
liikumissuuna suhtes allavoolu. Omapuhasti rajamisel määrata või mõõta omapuhasti
imbsüsteemi väljavalitud asukohas põhjavee kõrgeim tase maapinnast: koht on sobilik, kui
reovee immutussügavuse ja põhjavee kõrgeima taseme vahele jääb aastaringselt üle 1,2 m,
samuti peab olema tagatud imbsüsteemi ja aluspõhja kivimi vahekaugus 1,2 m. 7)
Reoveesüsteemi rajamine tuleb dokumenteerida, dokumentatsioon esitada kasutusloa
taotlemise juurde.
• Reovee kogumismahuti paigaldamist kavandades arvestada, et tagatud peab olema mahuti
piisav kaugus hoonetest ja kaevudest, mahuti kuja raadiusega 5 m arvates seadme
väliskontuurist kattumisel kaevu hooldus- või sanitaarkaitsealaga lähtuda rangemast
nõudest, st 5 m kujaga kogumismahuti kavandamisel 10 m raadiusega hooldusalaga kaevu
lähedusse peab tagama minimaalselt 10 m vahekaugus nende kahe objekt ivahel. Mahutile
peab olema tagatud aastaringne juurdepääs purgimisteenust osutava veoki poolt. Paigaldada
on lubatud vaid nõuetele vastavat, lekkekindlat, sertifitseeritud (ja/või CE märgisega)
kogumismahutit, mille ankurdamine teostada vastavalt pinnasele ning tootjapoolsetele
juhistele selliselt, et oleks tagatud reovee kogumismahuti liikumatus. Reovee
kogumismahuti tühjenduskulude optimeerimiseks on soovitav võtta paigaldatava reovee
kogumismahuti suuruse kavandamisel arvesse reovee ööpäevast vooluhulka ja
purgimisteenust osutava veoki mahtu. Reoveesüsteemide tühjendamine tuleb tellida
purgimisteenust osutavalt ettevõttelt, nõuetekohase purgimise tõenduseks on ettevõte
kohustatud igakordsel teenuse osutamisel üle andma teenuse tellijale ka arve/kviitungi.
• Situatsiooniskeemil näidata lähim tuletõrje veevõtukoht. Vajadusel lahendada tuletõrje
veevarustus lokaalselt.
KESKKONNAKAITSELISED TINGIMUSED
• Asendiplaanil näidata heakorra-, katendite ja haljastuse üldlahendus. Õueala ja maaüksust
liigendavad maastikuelemendid (sh niidualad ja puudegrupid ning kõrghaljastus säilitada
maksimaalsel määral, projekti asendiplaanil markeerida rajatav muruala. Täiendava
haljastuse kavandamisel eelistada kohalikke liike. Ehitusjärgselt peab ala olema
heakorrastatud ja haljastatud.
• Jäätmekäitlus sh ehitusjäätmed kirjeldada projektis vastavalt Saaremaa valla
jäätmehoolduseeskirjale.
ÜLDTINGIMUSED
• Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda kõikidest Eesti Vabariigis kehtivatest
õigusaktidest, standarditest (EVS) ja normidest (EPN). Ehitisele, ehitamisele ja
ehitusprojektile esitatavad nõuded on sätestatud 1. juulist 2015 jõustunud
ehitusseadustikus.
• Ehitusprojekt koostada eelprojekti staadiumis.
6
• Projekti asendiplaan tuleb koostada litsentseeritud geodeedi poolt koostatud geodeetilisele
alusplaanile mõõtkavas 1:500 koordinaatsüsteemis L-EST 97 ja kõrgussüsteemis EH
2000.
• Ehitusprojekt peab vastama majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015 määrusele nr 97
“Nõuded ehitusprojektile¹”, majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määrusele nr 85
“Eluruumile esitatavad nõuded”, Eesti standardile EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ ja
majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015 määrusele nr 57 “Ehitise tehniliste andmete
loetelu ja arvestamise alused”, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. a
määrusele nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”.
• Vastavalt ehitusseadustiku § 40 lõikele 1 esitada ehitusloa taotlus või alla 60 m² suuruse
ehitusaluse pinnaga ja alla 5 m kõrge hoone puhul ehitisteatis koos digitaalse ehitusprojekti
ja muude seonduvate dokumentidega Saaremaa Vallavalitsusele elektrooniliselt
ehitisregistri kaudu https://www.ehr.ee. Digitaalne ehitusprojekt peab vastama majandusja kommunikatsiooniministeeriumi Ehitus- ja elamuvaldkonna juhendmaterjalidele
„Ehitusprojekti dokumentide vormistamise nõuded ehitusloa elektroonilisel taotlemisel“
https://ww.mkm.ee/et/lepingute-koostamise-juhendid-ja-näidised.
• Ehitusprojekti asendiplaan esitada vallavalitsusele täiendavalt ka dgn- või dwg-formaadis.
• Ehitustegevuse ja ehitise täpne kirjeldus koos ehitusprojektiga tuleb esitada ehitusloa
menetlusse läbi ehitisregistri.

Projekteerimistingimused kehtivad vastavalt ehitusseadustiku § 33 juures sätestatule 5 aastat.
Isikul, kes leiab, et käesoleva haldusaktiga rikutakse tema õigusi, on 30 kalendripäeva jooksul
arvates haldusaktist teadasaamisest õigus esitada vaie haldusakti väljastanud asutusele (Saaremaa
Vallavalitsus, Saaremaa vald, Kuressaare linn, Tallinna tn 10, 93819, ehr@saaremaavald.ee) või
kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras.
(digitaalselt allkirjastatud)

Väga hea